Tere taas!
Olen jällegi kahe jalaga maapeale saanud, vähemalt ma püüan. Raske on end välja rebida Itaalia uimastavast eluvoolust. Nendes hetkedes hoiavad mind veel see muusika, need raamatud ja Tema....Nemad.
Eesti elu on kaugeltki mitte rutiine.
Istun Vilde teel, on hommik. Minu kõrvu paitab Norah Jones, silmailu annab võbelev küünal, kusgil tiksub üks kell ja roheline tee aurab lillelises tassis. Jamh, üritan endale ikka selliseid hetki luua.
Tehke teiegi seda, annab enne pimedat aega veel palju palju sära silmadesse!
Se tu voi qualcosa cosi tanto e` diventa vero!
No comments:
Post a Comment