Naerdes läbi vanalinna...

Tegin ükspäev muffineid...peaaegu esimest korda :D Porgandi ja õunaga.

Eelmine laupäev käisin esimest korda jalkat Lillekülas vaatamas(Eesti vs Albaania)...Elamus omaette. Nägin Siimut ka kaameraga ringi tuiamas :)

Õnneks on lihaste töö anatoomias läbi. Pean tunnistama, et motivatsioon neid ladina keelseid sõnu 50 kaupa pähe õppida on kadunud! Vb näitus Solarises toob huvi tagasi :D. Varsti seda piiluma.

Ettekannete algus on ka nüüd juba kätte jõudnud. ülesanne oli artikklite või raamatu põhjal rääkida selle riigi olukorrast (tervise mõjurid), millest juttu oli. Suhtusin alguses skeptiliselt ettekande pikkusesse (45 min) aga kui Raimo ja Kaupo oma ettekannetega lõpetasid tundus see aeg kuidagi kiirelt mööduv. VÄGA huvitav oli kuulata Nepali,Mexico,Tiibeti ja Hiina kohta. Šokkeerivad faktid ja videod eluolust nendes riikides. Aina rohkem on mul heameel oma kodumaa üle! Samas on igal riigil omad vead, mis maailma mastaabis tundub väike probleem on Eesti riigi piires siiski suur ! Minul on käsil raamat "Ma tahan elada" mis räägib 30-nendate Moskvast, tüdrukust Niina. Nädalavahetus möödubki selle raamatu seltsis, sest 1.dets hakkan mina oma ettekannet esitlema :)

TEM-i loengus rääkisime sotsiaalsest kindlustusest ning see pani mind oma sõprade peale mõtlema. Arutlesime selleüle kui tähtis on tervisele suhted, nende olemasolu ja hoidmine. Järeldus-peaaegu,et kõige tähtsam mõjur. Inimene on ju loodud nö karjaloomaks. Pika-ajaline üksildane periood on suurim stressi allikas ja haiguste põhjustaja. Meie mõtted võivad olla kõige suuremaks vaenlaseks ja parimaks sõbraks. Inimene, kes oma probleemidega üksi on ei pea kaua terve ning õnnelikuna vastu. Endale mure sisendades muutudki ise selle tekitajaks. Pärast seda mõistsin kui tänuväärselt vähe pööran ma tähelepanu nii eluks vajalikule faktorile nagu seda on Suhted. Tormad ühest kohast teise, väidad,et on nii kiire nii kiiiiire, tegelikult on see aina suurenev risk jääda ilma nendest kelleta sul poleks kuskile ka kiirustada.

Täna oli eriliselt rõõmus päev! TEM-i loengu asemel käisime kogu tervisedendaja tiimiga Meritoni hotellis konverentsil. Teemaks "Alkohol". Saime kinnitust sellele mis seisab plakatil, mida võite näha Tallinnas igal nurgal...."Kui palju sina jood? Ära valeta endale!" TÕSI...väga palju haigestumisi, surmasi ja vägivalda põhjustab see metanooli kuritarvitamine samuti ka riigi majanduslikku olukorda JA Vanas Kreekas kutsuti seda Aqua Vitae-Elu Vesi...nujaaaaa :) Kinnitus reegel- niipalju kui on inimesi on ka eriarvamusi. Näiteks tuli vaidluseks, kas klaas punast veini on südamele hea ja rasedatele harva soovitatav või ei. Üheltpoolt olen ma nõus, et igasugune kogus alkoholi on tervisele mürk aga samuti on veinis kasulikke antioksüdante mis tõesti mõjuvad südamele hästi. Selleüle jäävadki analüütikud, teadlased ja muud targad vaidlema :)Seda, kui palju ma joon on minu enda asi ja vastutada, õnneks olen ma teadlik selle ohust ja oskan ennast hoida. Ohh kui tark jutt :D Rõõmus päev oli selle konversntsi tõsisest sisust hoolimata. Säilitades oma lapselikku huumorit :D(mida meis kõigis on liigagi palju) veetsime need 4,5 tundi elavalt. Arutades nii teema siseseid kui ka väliseid elulisi "probleeme". Rohkem kaldus ikka sinna välise poole peale. Kuna minu kõrval istus Naerupall 2009 (Loe: Margot), siis lihtsalt ei saanud kõhulihased puhkust. Aitähh meeldiva treeningu eest ;)! Eeeenivei...peale seda tähtsat üritust (kuhu ei pidanud probleemiks tulla ka Eesti Vabariigi Presidendil) läksime vanalinna tuurile, läbi parkide, mööda munakiviteid ja tänava kohvikuid :) Jällegi palju palju naeru ja põnevaid jutte ! Aitähh seltskonnale!
Nüüd aga päeva pähkel!!! Helistasin Kristelile(keda ma ei olnud juba 2 kuud näinud) ja tahtsin teada, kas tal on ehk lõunapoolik vaba väikese tee jaoks. Ta ei vastanud....Mõtlesin saata sõnumit, aga see jäi ka poolikuks. Mõne tunni pärast helises minul telef. võõra numbriga. Vastu võttes oli teiselpool Krissu hääl. Arvates, et ta lihtsalt helistab töö nr-ilt vms ei hakanud ma oma helistamisest juttugi tegema. Õnneks oli tal töölt võimalus tunnikeseks lõunale tulla ja leppisime kohtumispaigaks Vapiano (Lihtsalt ühe parima teenindusega resto üle pika aja! Selles Plaza vastas olevas Vapianos.) Nii, kui kell sai pool 4 ütlesin oma sõpradele "tsau" ja seadsin sammud teed jooma. Krissut veel polnud, tellisin oma lemmiku kuuma joogi (roheline tee) ja lugesin. Mõne minuti pärast nägin ühte armsat baretiga, tuttavat sõbrannat ja siis me juba lobisesimegi, jõime teed ning nautisime neljapäeva. Jutusees aga tuli välja, et meie kokkusaamine oli täielik telepaatia tulemus. Krissu oli oma teise telefoni (selle mille nr mul oli) koju jätnud ning seega ei teadnud ta, et ma olen helistanud ning et mul on vaba lõunapoolik või,et ma üldse linnas olen. Ta helistas kuna sai teada oma pikemast lõunast ja lootis, et mulgi lõpuks aega leidub :) Niiet Kristel on minu mõttekaaslane suurte tähtedega. Me olime mitu nädalat kuupäevi sobitanud aga ikkagi ei kohtunud. Kuigi see oli vaid tunnikese oli mul ülihea meel teda näha! Ja lubasime, et seekord vahe nii pikaks ei tohi jääda, sest muidu ei jõua kõike põnevat rääkida. Igatahes läheb Krissul väga hästi ja õnnelikult ning see ongi tähtis :)
Mitmendat korda kuulan laulu Anouk-Sarcifice....You can be who you wanna be!!!

Ahh kui HÄSTI kõik on :)

Loodan, et teil ka ;)